Kogukondliku turvalisuse juhend

Ehkki mõistena on kogukondlik turvalisus laiemale avalikkusele vähem tuntud, siis praktikas on suundumus kohaliku tasandi koostööks turvalisuse loomisel juba mõnevõrra levinud. Kogukondlik turvalisus ehk turvalisuse loomine kogukonna ja teiste osapoolte koostöös on muutumas aina olulisemaks lähenemiseks riikide siseturvalisusele. Eestis peegeldab seda muutust “Siseturvalisuse arengukava 2015-2020”, kus kogukondlik turvalisus on üks keskseid mõisteid. Juhendmaterjal põhineb Eestis toimivate näidete analüüsil, mis on seostatud kaasaegsete teoreetiliste käsitlustega eesmärgiga pakkuda juhtnööre kogukondliku turvalisuse laiemaks rakendamiseks.

Juhend on mõeldud eelkõige politseile ning kohalike omavalitsuste esindajatele, kuid samuti kohalikele seltsidele, korteriühistutele, abipolitseinikele ning kõigile turvalisusest huvitatud kodanikele.  

Loe kogukondliku turvalisuse juhendit (pdf)Loe juhendi infolehte (pdf)

Koostöö hea tava

2014. aastal Tallinna asumiseltside ja linnaametite ühistegevusena sündinud põhimõtted linnavalitsuse ja asumiseltside koostöö korraldamiseks.

Loe lähemalt Linnaidee algatusest

Loe koostöö head tava

Kogukonnauuring

2015. aastal Linnalabori ja Kodukandi koostöös valminud uuring kaardistab esmakordselt Eesti maa- ja linnakogukondade toimimispõhimõtteid, probleeme ja arengusuundi.

Loe lähemalt linna- ja külakogukondade uuringu koostamisest ja esitlustest Linnalabori kodulehelt.

Loe kogukonnauuringut (pdf)

Jaanika Ait. Juhkentali asumiseltsi kujunemisest: ideedest tegevusteni

Tallinna Ülikooli sotsioloogia magistritöö, 2015.

 

Töö eesmärgiks on uurida vastrajatud asumiseltsi kui ühiskondlikku nähtust, mõistmaks selle tekkepõhjuseid, võimalikke edasiviivaid ja takistavaid tegureid seltsi rajamisel, tegutsemisel ning püsimisel. Samuti huvitab mind, kuidas seltsi käivitades kohtuvad omavahel erinevad ühiskondlikud tegutsejad: omaalgatuslik organisatsioon ja avaliku võimu esindajad ja tekib nendevaheline dialoog. Teoreetiliselt iseloomustab asumiseltsidega seotud tegevust kõige enam uus-urbanism. Lisaks on teoreetilises osas avatud kohatunnetuse käsitlust, mis omab piirkondlike asumiseltside toimimisel arvestatavat rolli. Seltsi arengu uurimisel olen lähtunud organisatsiooni elutsükli teooriast ja etappidest.

Vaata PDF-i

Keiti Kljavin. The Uses of Nostalgia. Neighbourhood Associations in Post-Socialist Estonia

Eesti Kunstiakadeemia urbanistika magistritöö 2014.
 

Magistritöö “Nostalgia kasutus. Asumiseltsid post-sotsialistlikus Eestis” uurib linnaliste liikumiste ja nende minevikuihaluse vahekorda. Töö toetub kolme valitud aktiivse asumiseltsi (Professorite küla ja Nõmme Heakorra selts Tallinnas ning Supilinna selts Tartus) näite täiendavate allikate kvalitatiivsele analüüsile, et tunnistada mineviku rolli uute linnaliste liikumiste vormide tähenduse andmisel ja nende kooseksisteeriumisel post-sotsialistlikes riikides.

Vaata PDF-i

Johanna Holvandus. Collaborative Planning Practice in Tallinn, Estonia: the Role and Viewpoint of Neighbourhood Associations

Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise magistritöö 2014.

 

Magistritöö “Koostööl põhineva planeerimise praktika Tallinnas, Eestis: asumiseltside roll ja vaatenurk”käsitleb koostööl põhinevat ehk kollaboratiivset planeerimist, mis on (Lääne)-Euroopas valdav planeerimispraktika ja mis püüdleb kõikide võimalike huvide planeerimisprotsessi kaasamisele. Uuringu eesmärk on tuua esile asumiseltside hinnang praegusele planeerimispraktikale Tallinnas ning arutleda, milliseid rolle asumiseltsid planeerimisprotsessides kannavad. Tulenevalt uurimise all olevast kontseptsioonist – koostöö – analüüsiti kõiki (22) Tallinna asumiseltse, s.t. aluseks on kõikne valim.

Uurimistöö tulemustest selgub, et kuigi kohalikule omavalitsusele on seadusliku ja avaliku hääletuse läbi antud õigus ja kohustus avalikkust esindada, teevad seda ka asumiseltsid täpselt nii kaua, kui nende tegevus on avalik, läbipaistev ega varja informatsiooni. Kohaliku omavalitsuse suhtes selgusid järeldused, et ametiasutustes on vaja rohkem edendada inimesekesksemat suhtlusviisi ja luua suurem avatus planeerimisprotsessi puudutava informatsiooni levitamisel. Asumiseltside rollid Tallinna planeerimispraktikas on vahendaja, informeerija ja osutaja. Asumiseltside seisukohast lähtuvalt saab öelda, et tänane planeerimispraktika Tallinnas on sõltuvalt linnavalitsuse ametkonnast võtnud omaks mõningaid koostööl põhineva planeerimise põhimõtteid. Üleüldise olukorra muutmiseks on siiski vaja põhimõttelisi parandusi, mis peamiselt tulenevad planeerimispraktikas valitsevast mõtteviisist pigem mitte kaasata.

Vaata PDF-i

Georgios Chatzinakos. Community Festivals and Events in the post-industrial European city: The impact of Liminal Practices on Community-Building

MA European Urban Cultures, POLIS, August 2014

 

This thesis examines the extent to which community festivals and events as liminal practices provide solutions to the challenges of community-building within the context of the post-industrial European city.Three European case studies are investigated through a qualitative approach:

  • Manchester Irish Festival [Manchester – United Kingdom]
  • Kalamaja Days [Tallinn – Estonia]
  • Spring’s Dinner [Thessaloniki – Greece]

The focus was on whether the liminal reversal of rules can function as an alternative form of self-organization and pluralist local governance or if it is simply a way of channelling opposition reinforcing the existing status quo.

Loe edasi

Martin Meitern. Asumiseltside legitiimsus Telliskivi Seltsi näitel

Bakalaureusetöö, Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, 2014

 

Uurimusega üritasin anda ülevaate asumiseltside legitiimsuse mitmetahulisusest ühe konkreetse näite, Telliskivi tänava rekonstrueerimisese, näitel. Teoreetilises osas avasin legitiimsuse mõiste sügavamalt, kui avalikkus seda täna mõistab. Kõigepealt on mõne organisatsiooni legitiimsust silmas pidades oluline välja selgitada, kelle jaoks organisatsioon legitiimne peaks olema. Kuna vabaühendused puutuvad oma tegevustes kokku väga erinevate sidusrühmadega (liikmed, töötajad, sihtrühm, avalik võim, rahastajad, partnerid jne), on legitiimsusest rääkides oluline vahet teha ka sellel, kelle jaoks ühendus legitiimne on.

Seega asumiseltsid, pretendeerimata enamuse esindamisele, ei taotlegi enamuse esindatust. Seltsi tegevust võib pidada legitiimseks seni, kuni otsused ning tegevused mida tehakse ning hinnangud, mis antakse, on heaks kiidetud. Ja seda tingimusel, et kõigil esindatutel on õigus ning vabadus kujundada neid otsuseid, tegevusi ning hinnanguid.

Uurimuse teoreetilisi lähtekohti saavad kasutada kõik asumiseltsid (aga ka teised vabaühendused) oma tegevuste legitiimsust analüüsides. Empiiriline osa pakub kindlasti võimalusi Telliskivi Seltsile oma tegevuste läbi mõtlemiseks. Loodetavasti aitab see neil ka avaliku võimuga suheldes oma tegevusi rohkem õigustada.

Loe edasi